Thomas Reid

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel on šoti filosoofist; iiri-ameerika seiklusromaanikirjaniku kohta vaata artiklit Thomas Mayne Reid.

Thomas Reid
Sünniaeg	26. aprill 1710
Surmaaeg	7. oktoober 1796 (86-aastaselt) Glasgow
Amet	kirjanik
[muuda Wikidatas]

Thomas Reid (7. mai 1710 – 7. oktoober 1796 Glasgow) oli religioosse taustaga šoti filosoof, kel oli Šoti valgustusajastus oluline roll.

Reid oli King's College'i professor ning alates 1764. aastast töötas Glasgow' Ülikooli professorina. Ta toetas otsest realismi ning vaidlustas tugevalt John Locke'i ja René Descartesi teooriad. Reid uskus, et terve mõistus on filosoofia uurimise aluseks.^[1]

Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Aberdeenis Šotimaal ning lõpetas Aberdeeni Ülikooli. Ta alustas oma karjääri Šoti kiriku vaimulikuna, kuid loobus sellest kohast, kui talle 1752. aastal pakuti professuuri Aberdeenis King’s College’is. Ta omandas doktorikraadi ning kirjutas teose "An Inquiry Into the Human Mind on the Principles of Common Sense" (avaldatud 1764). Koos kolleegidega rajas ta Aberdeeni filosoofiaühingu, mida tunti kui Tarkade Klubi (The Wise Club) ning mis oli kirjanduslik-filosoofiline assotsiatsioon.^[2]

Vahetult pärast oma esimese raamatu avaldamist pakuti talle prestiižset moraalifilosoofia professori kohta Glasgow' Ülikoolis. Ta astus sellelt ametilt tagasi 1781. aastal ning vormistas oma ülikooli loengud avaldamiseks kahes raamatus: "Essays on the Intellectual Powers of Man" (1785) ja "Essays on the Active Powers of the Human Mind" (1788). Reid on maetud Blackfriarsi kirikusse Glasgow' Kolledži aladel ja kui ülikool koliti Gilmorehilli, viidi Reidi hauakivi peamajja.

Reid uskus, et argimõistus (common sense) on või vähemalt peaks olema igasuguse filosoofilise mõtlemise aluseks.^[3] Ta ei nõustunud Hume’iga, kes oli seisukohal, et me ei saa kunagi teada, millest väline maailm koosneb, kuna meie teadmine on piiratud meeles eksisteerivate ideedega. Samuti ei nõustunud ta George Berkeleyga, kes oli seisukohal, et väline maailm on kõigest meeles paiknevad ideed. Reid väitis, et need alused, millele tavamõistus on üles ehitatud, õigustavad meie uskumust, et eksisteerib väline maailm.

Oma ajal ning kuni 19. sajandini peeti teda Hume’ist olulisemaks. Ta pooldas otsest realismi ehk tavamõistusele toetuvat realismi ning seisis tugevalt vastu Ideede teooriale, mille pooldajateks olid nii Locke ja Descartes kui ka peaaegu kõik varased modernsed filosoofid, kes nende kahe järel tulid. Reid imetles Hume’i ning lasi nende ühisel sõbral saata Hume’ile "Inquiry" käsikiri. Hume vastas, et tegemist on sügavalt filosoofilise teosega, mis on kirjutatud elaval ja meelt lahutaval kujul, aga kritiseeris Reidi meetodi osas ning selles, et Reid viitab kaasasündinud ideede olemasolule.^[4]